1. Populaarne teadus: ehitusmeetod#cfa puurimisseade#
See kõikehõlmav ehitusmeetod, mis keskendub projektile kui uurimisobjektile ja tehnoloogiale kui tuumale, ühendab kõrgtehnoloogia ja teadusliku juhtimise ning seda on testitud inseneripraktikas. See mitte ainult ei esinda tööstuse kõrgtaset, vaid mängib ka otsustavat rolli ehitusohutuse, kvaliteedi ja keskkonnakaitse tagamisel. Samal ajal parandab meetod tõhusalt ehituse efektiivsust, vähendab projektikulusid ja annab hoogu ettevõtete jätkusuutlikule arengule.
Selle artikli keskmes olev pöörlev puurimismeetod hõlmab mitmeid põhiaspekte, sealhulgas objekti uurimist, juhtimist, seadmete hooldust, protsesside ja kvaliteedi jälgimist ning õnnetuste käsitlemist. Järgmisena uurime neid aspekte üksikasjalikult, et aidata teil täielikult mõista pöörleva puurimismeetodi olemust. Kõigepealt süveneme "koha uurimise" etappi, et mõista selle tähtsust pöörleva puurimismeetodi jaoks. Objekti uurimise käigus peame igakülgselt ja hoolikalt mõistma võtmetegureid, nagu projekti ülevaade, geoloogilised tingimused, põhjavee tingimused ja vaiade läbimõõt, ning suhtlema kliendiga põhjalikult, et tagada iga andmete täpsus. See on aluseks ja eelduseks teadusliku ehitusplaani väljatöötamiseks ning projekti tõrgeteta kulgemise tagamiseks.
2. Saidi valik on ülioluline.
See mõjutab otseselt seadmete ümberpaigutamise kulusid, materjalide hankimist ja erinevaid tegureid, nagu aastaaeg, ilm ja ühikuhind. Seetõttu tuleb koha valimisel arvesse võtta kõiki neid tegureid.
2. Erinevat tüüpi projektidel, nagu kiirraudtee{1}}, maanteed, tsemenditehased ja elektrijaamad, on erinevad vundamenditüübid ja ehitusmeetodid, mis mõjutavad oluliselt projekti edenemist. Näiteks kiirraudtee- ja maanteevaiade asukohad on hajutatud, geoloogilised tingimused muutuvad kiiresti ja järelevalve on rangem; samas kui tsemenditehastes ja elektrijaamades on suhteliselt tihedad kuhjade asukohad, valitakse tavaliselt kõrgemad ja laugemad kohad, mille järelevalve on vähem range.
3. Geograafiline asukoht on sama oluline.#cfa puurplatvorm#
Keeruliste ja muutlike geoloogiliste tingimuste tõttu tuleks võimalikult palju vältida projekte mägipiirkondade või jõgede läheduses. Mägised alad on kivimirikkad ja muutuvad geoloogiliselt kiiresti; samas kui jõekaldad koosnevad enamasti liivast ja kruusast ning rohke põhjaveega, mis kõik võivad olla ehitusele täiendavaid väljakutseid.
4. Hooajalisi tegureid ei saa ignoreerida. Talvine ehitamine mitte ainult ei suurenda ehituskulusid, vaid suurendab ka ehitusraskusi, mis võib mõjutada projekti kvaliteeti. Ka ilmastikutingimused mõjutavad oluliselt ehitustööd. Vihm, lumi ja muud ilmastikutingimused võivad põhjustada projekti seiskumist või viivitusi. Seetõttu tuleb projekti hindamisel neid kontrollimatuid tegureid täielikult arvesse võtta.
5. Geoloogilised tingimused on oluline tegur, mis mõjutab projekti raskusi. Pidevad muutused geoloogias, põhjavees, vaiade läbimõõdus ja vaiade pikkuses võivad ehituse keerukust suurendada. Neid muutuvaid tegureid tuleb ehitusplaani koostamisel täielikult hinnata ja nendeks ette valmistada.
6. Ei saa tähelepanuta jätta geoloogilise tüübi mõju ehitusele.
Pöördpuurimise omaduste põhjal võib geoloogilised tüübid jagada tavapärasteks, keskmise{0}}raskusastmega ja suure-raskusastmega geoloogilisteks tüüpideks. Tavapärastes geoloogilistes tingimustes, nagu mudakihid, pinnasekihid ja liivakihid, on omadused erinevad, mistõttu on vaja erinevaid ehitusstrateegiaid. Keskmise -raskusastmega geoloogiliste tingimuste hulka kuuluvad kruus, kruusakihid, settekivimid ja ilmastikuga kivimid, mis raskendavad ehitust. Raskete geoloogiliste tingimuste (nt nõrga ilmastikuga tardkivimite, nagu graniit ja basalt) puhul on ehitusprobleemid veelgi olulisemad. Nende erinevate geoloogiliste tüüpide omadusi tuleb ehitusplaani koostamisel täielikult arvesse võtta, et tagada sujuv ehitus.
7. Geoloogiline tugevus on oluline puurimisraskuse näitaja. See ei ole geoloogilise tüübiga piiratud. Tavapärastes ja mõõdukalt rasketes geoloogilistes tingimustes kasutatakse geoloogilise tugevuse määramiseks sageli ülimat kandevõimet. Lõplik kandevõime viitab rõhule, mis on vajalik plastilise deformatsiooni esilekutsumiseks, kui seda rakendatakse 1 ruutmeetri suurusele alale. Näiteks maksimaalne kandevõime 500 kPa võrdub 50-tonnise massiga, mis tähendab, et 1 ruutmeetri suurusele alale tuleb rakendada 50 tonni raskust, kuni toimub plastiline deformatsioon. Mõõdukate kuni väga raskete geoloogiliste tingimuste korral saab esmaseks näitajaks üheteljeline survetugevus. Üheteljeline survetugevus viitab maksimaalsele rõhule, mida kivi talub ilma külgmiste piiranguteta, st pinget, mida kivi kogeb enne purunemist.
Lisaks mõjutab põhjavesi märkimisväärselt pöörlevaid puurimisoperatsioone. Tavaliselt hõlmab pöördpuurimist mõjutav põhjavesi kaldvett ja vaba põhjavett. Lokaalne vesi on vett{2}}kandev keha, mille moodustab lokaalne läbilaskmatus, samas kui piiramatu põhjavesi asub esimese stabiilse veekindla kihi kohal. Mõlemat tüüpi põhjavesi seab väljakutseid pöördpuurimise edukale läbiviimisele.
1. Vee omadused-Kandev aine: looduses on kivimid ja pinnas poorsed. Need poorid, lõhed või lahuses olevad lõhed on erineva kuju ja suurusega, mõned sisaldavad vett, mõned mitte ja mõned sisaldavad vett, kuid neid on raske läbistada. Pöördpuurimisel viitame tavaliselt vett kandvatele ainetele nii läbilaskvatele kui ka veega küllastunud poorsetele ainetele.
2. Põhjavee asukoha mõju: pöörleva puurimise puhul on põhjavee sügavus kriitiline tegur. Madal põhjavesi vähendab ehituse efektiivsust, sest muda surve suureneb sügavusega. Selle lahendamiseks peame võib-olla kasutama pikki ümbriseid või mudaseinte kaitsetehnikaid.
3. Põhjavee arvukuse mõju: pöörleva puurimise korral on vähem põhjavett kasulikum. Põhjavee rohkus põhjustab vett{2}}kandvate geoloogiliste kihtide olemasolu, mis mõjutab otseselt muda kvaliteeti (nt seina kaitseefekt ja surve).
4. Geoloogiliste aruannete tähtsus. Pöördpuurimise tõrgeteta edenemise tagamiseks peab projekteerimisüksus läbi viima põhjaliku geoloogilise ja põhjaveeuuringu ja -analüüsi ning esitama üksikasjaliku geoloogilise aruande ehituse võrdlusalusena. Need aruanded sisaldavad tekstilisi kirjeldusi ja kohaplaani analüüse, mis aitavad põhjalikult mõista ala geoloogiat ja põhjavee tingimusi.
5. Geoloogilise uurimise meetodid: Vundamendi vaiade geoloogiline uuring jaguneb kaheks etapiks: esialgne uuring ja üksikasjalik uuring. Sõltumata kasutatavast uurimismeetodist on proovide võtmine tuumadest kohustuslik. Projekti varases staadiumis või ehituse alguses, kui südamiku proovid ei ole kahjustatud, saame neid vahetult jälgida ja analüüsida, et mõista geoloogilisi tingimusi.
Lisaks mõjutavad vaia läbimõõdu muutused otseselt puurimisvõimsust. Pöördpuurimise ajal peame neid tegureid hoolikalt jälgima, et tagada ehituse ohutus ja tõhusus.
8. Pöördemomendi mõju: kui vaia läbimõõt suureneb, suureneb vastavalt ka puuri läbimõõt, mis toob kaasa takistuse õla suurenemise ja seega ka pöördemomendi koormuse suurenemise.
9. Rõhu muutused: survesilindri väljundrõhk edastatakse puuritera puuri hammastele. Kui vaia läbimõõt suureneb, suureneb vastavalt nii puuri läbimõõt kui ka puurihammaste arv. Vastavalt rõhu ja pindala vahelisele suhtele (rõhk võrdub jõuga jagatud pindalaga) viib kuhja läbimõõdu suurenemine surve vähenemiseni igale hambale. Selle tulemuseks on puurimisvõimsuse vähenemine.
Pöördpuurimisel peame neid tegureid igakülgselt arvesse võtma, et tagada ehituse ohutus ja tõhusus. Samuti on asendamatu suhtlemine kliendiga.
10. Ehitusplatsi tasandustööd ja veevarustus: Enne ehitamist tuleb läbi viia põhjalik ehitusplatsi teede, vee, elektri, kommunikatsioonide ja platsi tasandustingimuste uuring, et kõik tingimused vastaksid ehitusnõuetele.
11. Maakasutus: Tuleb veenduda, kas projekti maakasutustasusid on nõuetekohaselt käsitletud. Kohalike elanikega suhtlemine võib anda täpset teavet.
12. Häirivad tegurid: hinnake ehitusplatsi ja elamupiirkondade vahelist kaugust ning rakendage asjakohaseid meetmeid, et vältida mürasaastet öise ehituse ajal, et vältida ehituse edenemist.
13. Joonise ettevalmistamine: veenduge, et tehnilised joonised on täielikud ja kliendile täielikult arusaadavad; see on sujuva ehituse vajalik eeldus.
14. Betooni tarnimine: mõista partiide tehase asukohta, kavandatud betooni igapäevast tootmisvõimsust, tsemendi ladustamisvõimsust ja segistite arvu, et tagada õigeaegne betooni tarnimine, mis vastab ehitusvajadustele.
15. Tugevduspuuri valmistamine: tehke kindlaks tootmiskoht, igapäevane tootmiskogus, transpordimeetod ja tugevduspuuride võimsus, et ehituse edenemist ei piirata.. 16. Aukude kontrollimise meetodid: tehke kindlaks, kas aukude kontrollimiseks on vaja aukude konstruktsiooninõuetele vastavaid augumõõtjaid, sügavuse mõõtetorusid ja ultraheliinstrumente.
Pöördpuurimise ajal peame keskenduma ka erinevatele juhtimiselementidele. Alates planeerimisest, organiseerimisest ja koordineerimisest kuni juhtimise ja kontrollini on iga lüli ülioluline. Samal ajal on olulised head suhtekorraldus kliendi välispartneritega; peame järgima korraldusi, tegema aktiivselt koostööd ja hoidma häid suhteid. Lisaks on sujuva ehituse tagamisel võtmetegurid ka logistiline tugi, regulatsioonid ja personalijuhtimine. Värbamisprotsessis peaksime järgima põhimõtet "kvaliteet kvantiteedi ees", et tagada meeskonna üldine kvaliteet ja tõhusus.
Töötajate puhul, kellel on probleeme kutse-eetika ja oskuste/kogemustega, tuleks võtta otsustavaid meetmeid, et vältida võimalikke riske, mis mõjutavad meeskonda ja projekti kvaliteeti. Samal ajal peaksime aktiivselt edendama meeskonnavaimu, saavutades tulemusi, mida üksikisikud ei suuda saavutada teiste tegevust koordineerides. Seoses seadmete hooldusega on üldise tõhususe parandamiseks võtmetähtsusega tagada seadmete pikaajaline stabiilne töö-. Elektromehaaniliste, hüdrauliliste ja diiselsüsteemide struktuuri ja tööpõhimõtete põhjalik mõistmine aitab parandada meie seadmete hooldusoskusi. Lisaks on oluline mõista mehaanilist struktuuri, sealhulgas iga osa, näiteks šassii ja tööseadme koostist ja funktsiooni. Seoses mehaanilise hooldusega peame regulaarselt kontrollima keevitatud alasid, kruvide pöördemomenti ja tihvtide määrimist ning õli viivitamatult vahetama. Samuti on ülioluline mehaaniline kontroll, mis nõuab tähelepanu selliste põhikomponentide seisukorrale nagu jõupea, peamähise tross ja tõstuk. Elektrisüsteem on operaatoritele üks väljakutseid, kuid mõnede põhiteadmiste omandamine, näiteks mootori käivitamine ja tööseadme ekraani kasutamine, tuleb palju kasuks. Hüdraulika osas peame mõistma hüdropumpade ja hüdromootorite tööpõhimõtteid ning mehaanilist energiat tõhusalt hüdroenergiaks muundada.
17. Hüdraulikasüsteemi koostis
Hüdraulikasüsteem koosneb peamiselt viiest osast: jõuelemendist, st hüdropumbast, mis annab jõudu; täiturmehhanismid, nagu mootorid ja silindrid, mis muudavad võimsuse konkreetseteks toiminguteks; juhtelemendid, sealhulgas ventiilid, mida kasutatakse hüdraulikaõli voolu ja rõhu reguleerimiseks ja juhtimiseks; abielemendid, nagu õlipaagid ja radiaatorid, mida kasutatakse hüdraulikaõli hoidmiseks ja jahutamiseks; ja töökeskkond, st hüdroõli, mis edastab jõudu ja signaale.
18. Põhipumbasüsteem ja abipumbasüsteem
Peapumbasüsteem koosneb kahest peaventiilide komplektist ja peapumbast, mille ülesanne on varustada mootorit vajaliku hüdrovedelikuga. Abipumbasüsteem sisaldab koormustundlikku -muutuvpumpa ja M4-ventiili (elektromagnetiline proportsionaalne ventiil). Lisapump juhib pöördeplaadi nurka koormuse rõhu tagasiside kaudu, reguleerides seeläbi väljundvoolu. M4 ventiili kasutatakse peamiselt masti liikumise täpseks juhtimiseks. Lisaks vastutab abipump selle eest, et kõik sõiduki silindrid saaksid vajaliku hüdrovedelikuga.
19. Pilootsüsteem
Pilootsüsteem koosneb pilootpumbast, akumulaatorist, solenoidklapi komplektist ja pilootproportsionaalsest ventiilist. Seda kasutatakse peamiselt peaventiili, M4 ventiili ja pidurisüsteemi töö juhtimiseks. Pilootpumba pakutava survestatud õli ja teiste komponentide sünergilise toimega saavutatakse kogu hüdrosüsteemi täpne juhtimine.
20. Hüdraulika hoolduspunktid
Hüdraulikasüsteemi pikaajalise stabiilse töö{0}} tagamiseks on regulaarne hüdraulika hooldus hädavajalik. See hõlmab hüdraulikaõli ja filtrielementide vahetamist, rangelt kindlaksmääratud õlide ja originaalkomponentide kasutamist ning sobiva hüdraulikaõli viskoossuse valimist vastavalt ümbritsevale temperatuurile. Vahepeal tuleks enne masina käivitamist hoolikalt kontrollida hüdraulikavedeliku taset ja hüdraulikaõli regulaarselt filtreerida.
21. Mootori konfiguratsioon Praegu on rootorpuurseadmetes kasutatavad peamised mootorimargid Caterpillar ja Cummins. Neid mootoreid iseloomustab kõrge kasutegur ja töökindlus, pakkudes tugevat tuge pöörleva puurimisseadme jõudlusele.
1. Mootori tehnilised omadused Mootori põhitehnoloogiate hulka kuuluvad kuue-silindriline, vesijahutus, elektrooniline kütuse sissepritse (kõrg-surve ühisanum), turboülelaadimine, vahejahuti ja programmeeritav ECM-kontroller. Need tehnilised omadused võimaldavad mootoril olla kõrge kasutegur ja usaldusväärne töövõime, mis loob tugeva aluse pöörleva puurimisseadme üldisele jõudlusele.
2. Mootori hoolduspunktid
Mootori hooldus on ülioluline, sealhulgas kindlaksmääratud õlide, originaalosade kasutamine ja õigeaegne korrapärane hooldus. Diislikütuse, mootoriõli, antifriisi ja õhu jaoks tuleks kehtestada ranged juhtimismeetodid, näiteks igapäevane vee tühjendamine õli-veeseparaatorist ning lisandite ja vee eemaldamine kütusepaagi põhjast. Mootoriõli vahetamisel vältige diislikütuse kasutamist mootori puhastamiseks; diisliõli filtri vahetamisel ärge täitke filtrielementi kütuse või mootoriõliga. Filtrielemendi paigaldamisel pingutage seda käsitsi kaks pööret pärast seda, kui tihendusrõngas on jõu all. Lisaks tuleb mootorit pärast külmkäivitust eelsoojendada ja lasta enne kõrgetel temperatuuridel seiskamist tühikäigul töötada.
3. Korrapärase hoolduse tähtsus
Olenemata sellest, kas tegemist on mehaaniliste, elektriliste, hüdrauliliste või mootorikomponentidega, on vaja regulaarset ja perioodilist hooldust. See hõlmab igapäevast, iganädalast ja igakuist ülevaatust, samuti regulaarset hooldust ja õlivahetust kindlatel töötundidel, näiteks 250h, 500h ja 1000h.
4. Puurvarraste võtmeroll ja levinumad probleemid
Puurvarras on üks kuuest puurimisseadme põhikomponendist ja talub puurvarras pöördemomenti ja survet, samuti ebaõigest kasutamisest tulenevat inertsiaalset mõju ja tugevat vibratsiooni rasketes geoloogilistes tingimustes puurimisel. Seetõttu on puurvarraste hooldus eriti oluline.
1. Puurvarraste põhiroll
Puurvardad mängivad puurimisseadmetes üliolulist rolli, edastades tõhusalt mootori poolt tekitatud pöördemomendi ja rõhu puurvardale, tagades nii puurseadme normaalse töö.
2. Puurvarraste tüübid
Puurvardad jagunevad peamiselt kahte tüüpi: hõõrdetüüp ja mehaaniline lukustustüüp. Hõõrde{1}}tüüpi puurtorud, tuntud ka kui teleskooppuurtorud, toetuvad rõhu ülekandmiseks peamiselt pöördemomendi koormuse tekitatud hõõrdetakistusele. Mehaaniliselt lukustatud puurtorud, ka teleskoopilised, edastavad survet mehaaniliste lukustuspunktide kaudu.
3. Puurtoru valik
Puurtorude valimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid. Kui maksimaalne kandevõime ületab 500 kPa, on suurema tööefektiivsuse tagamiseks soovitatav kasutada mehaaniliselt lukustatud torusid. Lisaks tuleb sõltuvalt puurimissügavusest valida erinevat tüüpi puurtorud. Näiteks kui puurimissügavus ületab 80 meetrit, võib kasutada ainult hõõrdumise -tüüpi torusid. Tuleb märkida, et hõõrdumise{7}}tüüpi puurtorudel on üks sektsioon rohkem kui mehaaniliselt lukustatud torudel.
1. Puurimisnööride põhifunktsioon
Puurinöörid on puurimisseadme oluline komponent. Nad saavad mootori väljundist pöördemomenti ja survet, ajades puuri hambad geoloogilist moodustist lõikama ja purustama. Samal ajal võib puurnöör kindlal meetodil puurimiskoopasse puuritud materjali mahutada ja selle august välja tõsta, lõpetades sellega kogu puurimisprotsessi.
2. Puuri stringi tüübi valik
Puurnööri tüübi valik on erinevate geoloogiliste tingimuste puhul ülioluline. Levinud puurimistööriistade tüübid hõlmavad topelt-põhjaga liiva-kühvelduskopad, mis sobivad tavapärastes geoloogilistes tingimustes; topelt-põhja kivimi-läbistavad bitid, mis sobivad keskmise raskusastmega geoloogilistesse tingimustesse; tiguotsakud, sobivad kuivadele aukudele või vuugitud kividele; kivimit{6}}läbivad torupuurid, mida kasutatakse rasketes geoloogilistes tingimustes; ja surverataste torupuurid ja surveratastrellid, mis sobivad äärmiselt rasketesse geoloogilistesse tingimustesse. Lisaks on puurihambad ka puurimistööriistade põhikomponendiks ning nende disain ja valik mõjutavad otseselt puurimise tõhusust ja edukust.
1. Puurihammaste põhifunktsioon
Puurimisseadme olulise osana toimivad puurihambad, mis koondavad puurseadme pöördemomenti ja survet ning lõikavad või lõhustavad geoloogilist moodustist läbi oma teravate lõikeservade.
2. Erinevad puurhammaste tüübid
Puurihambaid on erinevat tüüpi, mille hulgas on levinumad kopphambad ja lõikehambad. Kopphambad lineaarsete lõiketööriistadena on mõeldud lõikamiseks tavapärastes geoloogilistes tingimustes. Lõikehambad kui punktlõiketööriistad lõhustavad sulamiotste kaudu ülitugevaid geoloogilisi moodustisi-.
3. Puurihammaste täpne valik
Sobivate puurihammaste valimine on erinevate geoloogiliste tingimustega silmitsi seismisel ülioluline. Näiteks kivikihtides eelistatakse Baueri hambaid nende kulumiskindluse ja suure tugevuse tõttu; tavapärases geoloogias pakuvad kopa hambad suuremat lõikejõudlust; ja kõva geoloogia puhul on hammaste purustamise funktsioon eriti oluline.
Piloototsiku puurnöör
Pilototsakuga puurnöör on esimene seade, mis puurimise ajal geoloogilise formatsiooniga kokku puutub. Ta vastutab kogu puurimisjärjestuse algatamise ja geoloogilise formatsiooni esmase kaevamise eest. Selle geniaalne disain tagab puurimistoimingute sujuva edenemise.
1. Pilootnõuannete oluline roll
Piloodi näpunäide
Puur mängib puurimisprotsessis otsustavat rolli. See mitte ainult ei paku positsioneerimist ja takistab tõhusalt puuraugu kõrvalekaldeid, vaid muudab ka lõikamisjärjestust, vähendades seeläbi puurimistakistust.
2. Erinevat tüüpi pilootnäpunäited
Piloototsikuid on erinevat tüüpi, sealhulgas kalasaba tüüpi (valatud), koonilise raudplaadi tüüpi (lõigatud ja keevitatud paksudest raudplaatidest) ja lõikehamba tüüpi (st pilootlõikehamba iste). Need erinevat tüüpi piloototsad valitakse vastavalt tegelikele vajadustele, et tagada sujuv puurimine.
3. Sobiv puurseadme, puurvarda, puurvarda, puurihammaste ja juhtotste valik
Erinevate geoloogiliste tingimuste ja puurimisnõuetega silmitsi seistes tuleb sobiva puurimisseadme mudeli, puurvarda tüübi, puurikopa tüübi, puurihamba tüübi ja piloototsiku tüübi valimiseks põhjalikult arvesse võtta selliseid tegureid nagu geoloogiline tüüp, geoloogiline tugevus, põhjavee tingimused, vaia läbimõõt ja vaia pikkus. Ainult nende komponentide mõistliku sobitamise korral saab puurseadme jõudlust täielikult ära kasutada.
4. Puurimistakistuse vähendamise strateegiad
Puurimistakistuse vähendamiseks on võtmeks puurikopa konstruktsiooni optimeerimine. Kuna peaaegu kogu takistus pärineb puuri otsast, võib selle struktuuri ja materjalide täiustamine tõhusalt vähendada koormust ja suurendada puurimise efektiivsust.
1. Positiivse takistuse osas on peamised allikad juhtots ja puuri hambad. Juhtotsa tüüpi muutes saab optimeerida selle kombinatsiooni puuri hammastega, reguleerides seeläbi puuri hammaste nurka ja vahekaugust, et vähendada positiivset takistust.
2. Mis puudutab külgtakistust, võib muda või vee määrimisefekt tõhusalt vähendada külgtakistust. Samal ajal võib juhtkaitseriba kõrguse ja külghammaste asendi reguleerimine muuta ka külgtakistuse suurust.
3. Mis puudutab sisemist takistust, siis seda mõjutavad sellised tegurid nagu kooniline puuri korpus, kuiva augu omadused ja põhjaplaadi ava suurus.
Puurimistööriistade jõudluse edasiseks parandamiseks pole vaja mitte ainult mõistlikku kombinatsiooni, vaid ka puurimisfilosoofiast lähtuvat optimeerimist. Olenemata sellest, kas tegemist on joone--- või punkti---tüüpi tööriistaga, põhiprintsiip on puurimisvõime parandamine kontaktala vähendamise kaudu. Seetõttu saab puurimistööriistu punktide, joonte ja pindade kontseptsiooni alusel spetsiaalselt optimeerida. Lisaks on mudal ehituses ülioluline roll; see mitte ainult ei vasta ehitusnõuetele ja tagab ehitusohutuse, vaid parandab tõhusalt ka ehituskvaliteeti. 1. Puurimismudal on puurimisel mitu rolli: see toetab puuraugu seina läbi oma voolukiiruse, tagab puuraugu seina toetamiseks vajaliku rõhu ja määrib puurnööri takistuse vähendamiseks. Lisaks peatab muda setteid, toimib amortisaatorina ja jahutusvedelikuna ning kasutab isegi oma ujuvust puurnööri tõstmiseks.
2. Puurimismuda toorainete hulka kuulub bentoniit, mis suurendab muda viskoossust, parandades seeläbi selle seina{1}}toetavat toimet. Tselluloos ja seebikivi on samuti olulised komponendid, mis suurendavad vastavalt muda voolavust ja reguleerivad selle pH väärtust.
3. Puurimismuda jõudluse hindamise kolm põhinäitajat on voolukiirus, erikaal ja liivasisaldus. Voolukiirus mõjutab seina-toetavat toimet, erikaal on seotud muda stabiilsusega ja liivasisaldus peegeldab muda puhtust.
4. Puurmuda segamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid, sealhulgas käsitsi segamist, veepumba loputamist ja mehaanilist segamist. Erinevate stsenaariumide jaoks sobivad erinevad meetodid, kuid kõik peavad tagama muda homogeensuse ja stabiilsuse.
5. Puurmuda pealekandmisel tuleb tähelepanu pöörata muda rõhu muutustele. Puurimissügavuse kasvades suureneb ka muda rõhk, mis aitab kõrvaldada geoloogilised ohud sügavamates vaiaosades. Madalamates vaiaosades, kus muda rõhk on madalam, muutub muda viskoossus seina kaitseks eriti oluliseks.
6. Puurimisvedelik sobib lihtsatesse geoloogilistesse tingimustesse. Kuigi see on lekkimisohtlik, on seda lihtne kasutada ja sellel on spetsiifilised pH-nõuded. Kuid keeruliste geoloogiliste tingimuste korral ei pruugi puurimisvedelik vastata seina kaitsenõuetele, mistõttu on vaja kasutada puurimismuda.
1. Kasutusfilosoofia: kohandage tööstrateegiaid paindlikult vastavalt geoloogilistele tingimustele, et tagada puurimisseadme optimaalne toimimine, tagades samal ajal seadmete ohutuse.
2. Vaatlus ja seire
(1) Põhjalik ülevaatus: enne masina käivitamist kontrollige visuaalselt kõigi komponentide, sealhulgas mootori, hüdrosüsteemi, konstruktsiooni ja elektrisüsteemide seisukorda.
(2) Reaalajas jälgimine: puurimise ajal jälgige tähelepanelikult mõõteriistadel kuvatavaid parameetreid, nagu põhikomponentide, nagu põhitross, puurvarras ja puurkopp, seisukord. (3) Geoloogiline analüüs: analüüsige geoloogilisi muutusi, jälgides ekstraheeritud räbu värvi, tüüpi ja osakeste suurust, kohandades seeläbi tööstrateegiaid.
(4) Ohutusvaatlus: jälgige puurimise ajal muda voolu puurvardal, et määrata muda kvaliteeti; kontrollige ka räbu jääke puurikopa talal ja ebatavalisi nähtusi, nagu mullitamine korpuse ümber.
(5) Koormuse jälgimine: jälgige puurvarda pöörlemiskiiruse muutusi, et mõista koormuse seisundit ja reguleerida vastavalt tööintensiivsust.
3. Kuulmisotsus
(1) Müra vähendamine: veenduge, et mootori summuti ja jahutusventilaatori müra jääks võimalikult palju kabiinist väljapoole, avades samal ajal tuuleklaasi, et jõupea ja peavintsi müra pääseks kabiini.
(2) Reaalajas-jälgimine: jälgige kogu seadmetes kõigi süsteemide tööhelisid ja ka toitepea planetaarse reduktori poolt tekitatavat heli reaalajas-kuulmisjälgimise abil, et tajuda koheselt koormuse muutusi ja geoloogilisi tingimusi.
(3) Põhivintsi jälgimine: jälgige reduktori helimuutusi põhivintsi töö ajal reaalajas{1}}kuuldava seire abil, et tajuda peavintsi poolt tõstetava või langetava koormuse dünaamikat. 4. Põhjalik arusaam
Enne projekti alustamist omandage põhjalik arusaam geoloogiast ja põhjavee tingimustest geoloogiliste aruannete,{0}}pilootpuurimisest võetud tuumaproovide kohapealse vaatluse ja muude meetodite abil. Kui olemasolev puurimisseade töötab, küsige selle oleku kohta lisageoloogilise teabe saamiseks.
5. Vibratsiooni muutuste tuvastamine
Kui geoloogia muutub, näiteks puutub kokku keeruliste kihtidega, nagu kivikihid, erineb ka puurvarda ja puurvarda edastatav vibratsioonisagedus. Neid vibratsiooni muutusi tajudes saab geoloogilisi tingimusi täiendavalt hinnata ja töömeetodeid vastavalt kohandada.
3. Operatsiooni ja geoloogia seos
Tegevusstrateegiad on geoloogilistest tingimustest lahutamatud. Õigeaegne teabe hankimine geoloogiliste muutuste kohta on puurimisseadme efektiivsuse jaoks ülioluline, kuna erinevad geoloogilised tingimused nõuavad spetsiifilisi puurimismeetodeid. Näiteks tuleb parameetreid, nagu puurvarda pöörlemiskiirus, survekäik, väljundmoment ja puurimissügavus, kohandada vastavalt tegelikule olukorrale. Ühtse töömeetodi kasutamine kõigi geoloogiliste tingimuste korral ei kahjusta mitte ainult tootmise efektiivsust, vaid suurendab ka õnnetuste ohtu.
4. Töömeetodite kohandamine geoloogiaga
Erinevate geoloogiliste tingimuste jaoks tuleks kasutusele võtta sobivad töömeetodid. Tavapärastes geoloogilistes tingimustes kasutatakse tavaliselt raieoperatsioone; samas kui pehme kivimi keskkonnas on purustamisoperatsioonid sobivamad. Kivikihtide või tugevalt ilmastikutingimustega lokaliseeritud geoloogia jaoks on sobivam kangutamine; nõrgalt kulunud graniidi või basaldi puhul on lihvimisliigutus tõhusam.
Õnnetuste käsitlemine ja geoloogilised seosed
Puurimise ajal võib juhtuda mitmesuguseid õnnetusi, nagu setete kogunemine, puuraugu varing ja puuraugu kõrvalekalle. Nendel õnnetustel on konkreetsed soodustavad tegurid ning nende tegurite tuvastamine ja kõrvaldamine on ülioluline. Näiteks setete probleeme saab lahendada muda viskoossuse, vedeliku taseme suurendamise ja liivasisalduse vähendamisega; puuraukude varisemist saab vältida muda viskoossuse, vedeliku taseme ja muda tiheduse suurendamisega.
Lisaks võivad puuraukude kõrvalekalded olla põhjustatud geoloogilistest teguritest (nt ebaühtlane pinge tugevas ilmastikutingimustes või mõõdukalt ilmastikutingimustes geoloogias), tööteguritest (nt liiga kiire surve rakendamine või puurimiskiirus) või puurimisprobleemid (nt puuriterade valimata jätmine vastavalt geoloogilistele tingimustele või puuride defektid, mis põhjustavad suurt takistust). Samamoodi võib puuraugu vähendamine olla seotud muda surve ja puuri tööga; libisemine võib olla seotud mitme teguriga, sealhulgas töö, puuritoru, puuri, muda ja puurihammastega.
Vastuseks erinevatele õnnetusjuhtumitele oleme kokku võtnud rea käsitsemismeetmeid. Näiteks terastrossi purunemise korral võib puurvarda väljastpoolt sissepoole tõstmiseks kasutada sekundaarset rulli või kraanat; puuritera matmiseks võib setete puhastamiseks ja puuraugu pesemiseks valmistada muda läga; kinnijäänud või kinnikiilunud puuriterade puhul saab pikka ja rasket eset kasutada allapoole suunatud surve avaldamiseks, et tabada kinnijäänud või kinnikiilunud puuritera.
Lisaks oleme kasutusele võtnud ka muid õnnetusjuhtumite käsitlemise meetodeid, nagu näiteks spiraaltrelli kasutamine põhjaplaadi kokkuvarisemise segamiseks ja käsitlemiseks, väikese -läbimõõduga topelt-põhja puuritera kasutamine puurvarda tihvtide eraldumise puhastamiseks ja terasarmatuuri kasutamine puurvarda südamiku sektsiooni purunemist käsitleva skeleti loomiseks. Nende meetmete rakendamine tuleb valida ja kohandada vastavalt konkreetsele õnnetusolukorrale ja geoloogilistele tingimustele.
Valmistame professionaalselt erinevaid pöörlevaid puuriterasid, sealhulgas topelt-põhjaliiva-eemalduskopad, torukujulised puurid, kahe-osalised puurid, kahe-tiiva ja kolme-tiivaga trellid, mitmesugused räbu-eemaldus- ja täidis{6} puurida.#cfa puurimisseade#





